Merimetsa haiglas

Nüüd toodi mind siis Merimetsa haiglasse, sest kõhulahtisus (millele lisandus peale sööki ka oksendamine) sai diagnoosiks rotaviirus. Siin haiglas on veel vastikum. Oleme küll emaga kahekesi palatis, aga selga topiti nii mulle kui emale nõmedad pidzaamad, siis võeti mind ema käest ära, topiti mulle mingi platsmassist kaadervärk ja voolik käe külge ning alles peale minu väga tungivat kõvahäälset nõudmist toimetati ema juurde tagasi. Nii igav on juba praegu, sest põrandal mängida ei tohi ja mänguseltsilisi mul siin ka ei ole. Lisaks ei anna mulle ema üldse nii palju rinnapiima kui ma tahaks. Saaks juba koju...

Kõhulahtisus

Kõikidele maailma hädadele on siin haiglas mulle nüüd siis lisandunud veel ka kõhulahtisus. Öö läbi puristas ning gaasitas kõhus ja nüüd ma olen hommikul 3 korda juba kakanud :-( Arst arvab, et see on ambetsiliinist, mida mulle süstitakse, aga igaks juhuks tehti ka kõikvõimalikke analüüse. Kui analüüside tulemused korras on, siis on lootust isegi koju pääseda peatselt!

Tervitused ÄRI osakonnast

Me siin emaga igavleme (loe:kurvastame ja valame kordamööda pisaraid) ikka veel haiglas ja et meil veidi lõbusam oleks, siis oleks tore saada tagasisidet nendelt, kes mu blogi lugemas käivad. Seega palve teile, et jätaksite kommentaaridesse endast märgi maha, siis hea teada, kellele minu tegemistest kuidas rääkida. Vajutage aga julgelt postituse all lingile "comments" ja kribagu juhiste järgi miskit lõbusat...

otsereportaaz lastehaiglast

Siin ma siis nüüd olen. Eile käe külge kinnitatud voolik osutus tõeliseks piinapingiks, on ju juhtmed-voolikud mu lemmikmänguasjad ja nüüd järsku keelatakse kogu aeg käeulatuses oleva vahva mänguasjaga mängimine! Ära tüütas see ka, et terve õhtu pidin veetma ema süles, kes hoidis mind ja mu kätt kogu aeg paigal ja siis üritas mind mitu tundi järjest magama panna... Lõpuks kui see voolik mu käe küljest oli eemaldatud, siis ma ka magama jäin. Ärkamised iga tunni tagant ja kell 4 kraadis ema mul palavikuks 39,9, seda oli va minu vapruse kohta liialt ja sain küünla tagumikku. See aitas mul uinuda ning kella 5-st alates hakkasin higistama ja janutama. Und jätkus korraga tunnikeseks, siis oli vaja valunutuga kõik üles ajada ja ema suigutamise peale taas uinuda, niimoodi vahelduva eduga magasin u 8.30-ni. Hommikul selgus ka emale-isale siis põhjus, miks mu und kogu aeg nutt segas, miski tädi (arst väidetavalt) tuvastas mul punase kurgu ja veidi hiljem üks kurja näoga onu (suure metallplaadiga otsa ees) teatas, et mul on kõrvad haiged. Nüüd manustatakse mulle hulga mingeid vedelikke nii nina kui ka suu kaudu, väidetavalt miskeid antibiootikume.

EI pingviinide paraadile!

täna otsustasin lõpuks ära, et presidendi vastuvõtu vaatamine pole mõistlikule inimesele kohane tegevus. kruvisin palaviku 40 kraadi piirimaile, lasin vanematel kiirabi kutsuda ning palusin neil vanematele öelda, et mind oleks ilmselt mõistlik lastehaiglasse viia. no ja need viisidki. nüüd lasen endale mingit värki soonde tilgutada ja ema magab siinsamas minu kõrval. isa saatsin koju tagasi -- las mõtleb seal elu üle järele.

jätkuvalt palavikus

Eile õhtul siis palavik tõusis taas ja vastik oli olla, õnneks kuumast veest mingeid jälgi jalale ei olnud jäänud. Ei teagi, kas see uus hammas, mis ülevalt igemest välja punnitab, teeb tõesti ka sellise palaviku? Öösel sain vähemalt kella 5-ni ilusasti magada (vahepeal ikka korra sõin ka kella 1 ajal) ja siis oli uni läinud. Hõikasin ema ka üles ja siis püüdsin temaga suhelda, aga temale see ei meeldinud, sest ta lootis mind uuesti uinutada. Piimast ma ei hoolinud ja müttasin voodis niisama u kella 6-ni, siis väsisin ära ja kuna otsaesine oli ka taas kuum, siis ema andis mulle Panadoli siirupit (see ei ole õnneks eriti vastiku maitsega rohi) ja suutis mu piimaga taas uinutada. Minul aga oli rahutusehoog alles sees ja u veerand tunni pärast olin taas üleval, rahutu ja pahas tujus. Ema laulis mulle ja jalutas minuga mööda tuba ning see kõik sobis mulle, aga oma voodis mulle enam ei meeldinud. Lõpuks aga kella 7-ks olin siiski nii väsinud, et veel veidike piima aitas mul uuesti magama jääda ja tänu ema vahepealsele lohutamisele kella 9 ajal suutsin magada kella 11-ni. Nüüd on tuju enam-vähem, kuigi peale tunnikest mängimist on otsaesine taas kuumavõitu.

UPDATE 16.00: Palavik ikkagi üle 38 (kraadiklaasi näit 38,8), paracetamoli küünal aitas mul magama jääda...

UPDATE 22.40; Palavik juba 39,4, taas paracetamoli küünal, küll see haigus on ikka väsitav ja kurnav...

kurb kolmapäev

Täna on igati nukker päev. Esiteks ärkasin hommikul 38 palavikuga, teiseks on mul juba kolmandat päeva (ja ühe süvenev) nohu ja üldse on olemine nii kehva, et ajab ainult nutma. Enamiku hommikupoolikust istusin ema süles, sest nii oli hea turvaline olla. Uni on ka selline lünklik, sest nii paha on olla.

Kõige tipuks said pallirenni (minu üks lemmikmänguasjadest) patareid tühjaks ja nüüd ei tule sealt enam mingit muusikat ja vurr ka ei käi ringi!

UPDATE: suutsin oma kurva päeva veel hullemaks teha, nimelt oli mul vaja kakase pepu pesemise ajal kraani reguleerida, mistõttu sain kintsu peale sahmaka kuuma vett. Mina pistsin seepeale kohe röökima, aga ema ei halastanud mu peale, vaid toppis mind kohe hetke pärast kraani alla tagasi, nüüd siis juba külma vee alla, isegi mu võimas vähkremine mind sellest külmast veest ei päästnud... Nüüd on aga kints punane :-(

rahutu ööuni

Eile öösel ei saanud ma üldse eriti magada. Esiteks jättis ema meid ööseks isaga kahekesi magamistuppa ja läks ise teise tuppa magama. Teiseks ei tulnud uni enne kella poolt ühte ning juba poole kahe ajal ei lasknud valud mul enam magada, isa püüdis mind vaigistada nii veega kui ka pudelipiimaga, aga see kõik ei aidanud. Lõpuks jäin tunnikese hiljem magama tänu ema antud valuvaigistile ja hambageelile. Lisaks valudele vaevavad mind viimastel päevadel ka kõhugaasid ja kõhulahtisus, seetõttu on ööuned ka väga rahutud. Isalt küsisin nutule lohutust veel kella 3 ja kella 5 ajal ning vaatamata hilisele uinumisele olin juba 8.30 ärkvel.

magus vannivesi

Eile vannis istudes avastasin, et kui ennast osavalt ette kummardan, siis saab suu panna vette ja luristada endale vett suhu. See oli nii mõnus tegevus, et kogu mu eilne vanniskäik möödus vee lürpimise saatel ja olin õnneks nii osav, et kurku vett ei läinudki...

tuli-läks-tuli-läks-tuli

see neljas hammas, millest siin natuke aega tagasi juba juttu oli, läks vahepeal igeme sisse tagasi. ja tuli uuesti välja (vana hea kisa saatel). ja läks jälle tagasi. aga nüüd paistab, et on päriselt väljas.

emaga tööl

Eile käisime emaga tema töö juures mingil üritusel. Tore oli see, et seal oli palju tädisid, kes kõik mulle nägusid tegid, eriti vahvasti saime läbi Aljonaga, sest tema nakatav naer pani ka mind kilkama, paha oli aga see, et mul hakkas seal vahepeal palav ja ema süles igav. Hiljem aga lubati mind põrandale müttama ka ja sealt leidsin endale ka seltsilisi...

kolmapäeviti hoidjaga

Täna olin siis päris hoidja juures! Ema õpib taas hoolega prantsuse keelt ja mina hakkan kolmapäeviti käima tädi Tiina juures. Seal on suuri lapsi ka, lisaks üks väga leplik kass (mul õnnestus mitu korda teda isegi sabast sikutada ;-)) ja palju uusi põnevaid mänguasju. Lisaks on seal selline laud, millel klaas peal, aga ega mina sellest kohe aru ei saanud, läksin mitu korda laua alla ja püüdsin seal siis ennast püsti ajada, aga ikka peaga vastu klaasi - selline hästi keeruline asi. Ema ma kahjuks ära oodata ei jõudnudki, kogu see uue kohaga tutvumine oli nii väsitav, et jäin tädi Tiina sülle tukkuma kõigest 15 minutit enne ema tulekut, aga tore ja lõbus oli ikkagi.

4 hammast ja uued häälitsused

Eilsest on mul siis tuntavalt neli hammast suus - kaks üleval keskel ja kaks all keskel. Need ülemised hambad on eriti toredad selle tõttu, et nüüd saab nende ja keele abil teha vahvaid häälitsusi, klõksutada ja krigistada - igati naljakas.

Eile käisime emaga Kirkel külas ja suutsin oma uute häälitsustega seltskonna tähelepanu endale võita!

nädal vanaema juures

Selle nädala oleme ema, Riko Tepo ja Reymoga veetnud vanaema juures. Vanaema-vanaisa küll kodus ei ole, aga tänu tädipoegadele on siin päris lõbus - siiani ei ole veel kordagi igav hakanud, aga kahjuks ei viitsi Riko Tepo minuga kogu aeg mängida ja siis ma pean endale ise tegevust otsima. Eile avastasin näiteks suure lillepoti, mis keset põrandat kohe kutsus enda juurde - nii mõnus oli kahe käega endale mulda sisse ajada, kahjuks aga Reymo avastas selle suht kiiresti ja mul ei lubatudki edasi mökerdada.

Magan ma siin põrandal miskis telgis, mis väidetavalt peaks minu reisivoodi olema - see on muidu tore koht, aga selle sees ei saa ennast ärgates püsti ajada ja seetõttu ei meeldi mulle see asjandus.

Täna käisime ka beebikoolis, igati vahva ja kasulik, sest saab omavanustega koos ringi mürgeldada lisaks võimlemisele, iga kord on naljakas ka, sest teeme põnevaid harjutusi ja lisaks loobitakse mind õhku ning antakse võimalus põnevate mänguasjadega mängida. Selle käigu juures oli aga üks suur miinus, nimelt ei meeldi mulle kohe üldse enam pikk autosõit. Minu turvahäll on liiga pisike, mul on seal kitsas ning ebamugav, kuid vaatamata minu pingutustele ei saa ma sealt kuidagi ilma teiste abita välja ja see on ju ilmne ülekohus, mille peale tuleb kõva lärmi teha.