Peeter Karl

sünniaeg: 2005-06-27 12h49Z (15:49 EET)

39,9!

Mina taas haige, ise nagu ei saanud arugi, aga ema hakkas hommikul mind lasteaia jaoks riidesse panema ja siis selgus, et ta ei viigi mind lasteaeda, sest tema arvates oli mul pea kuum. Siis kraadides oli 38,1, paar tundi hiljem 38,3 ja siis ma magasin kohe kolm ja pool tundi lõunaund. Uni oli selline segane, ärkasin vahepeal üles ja hingata oli kuidagi raske ning ärgates ema ehmatas minu kuuma temperatuuri peale üles ning kukkus taas kraadima ja piinama. Mõõtis välja 39,9, pani mulle tagumikku küünla ja siis mu paha tuju leevenduseks kinkis ema mulle karu, kelle seest tuli välja palju komme! Nüüd söön hoolega kommi ja tatsan juba veidi parema tujuga toas ringi.

Vabadus!

Nii. Eile selgus, et reisivoodist saab tegelikult ilma teiste abita välja -- lihtsalt tuleb nurgast ronima hakata, jalg serva peale tõsta ja kätega kõvasti sikutada. Täna tulime koju ning mõistagi proovisin ma sama nõksu ka oma võrevoodis. Tundub, et töötas. Aga ema sattus peale ja hakkas seletama, et siit on kõrge kukkuda ja et ma võin haiget saada. Isa võttis seepeale akudrelli (muide, mina jaksan seda juba täitsa vabalt tõsta), lõhkus mu voodi ära ja võttis kaks pulka küljest, et ma ei peaks voodist väljudes pead lõhki kukkuma ning et ma saaksin une tulles iseseisvalt sängi tagasi ronida.

Silmapõletikus

Juba mitu päeva on mu silmad rähma täis ja ärgates ei saa neid kuidagi lahti ning sügelevad ka. Vastik köha nohu on ka ja siis kõik vanemad - vanaema, vanaisa ja nüüd siis ema, käivad mingite kaltsudega mind kogu näppimas. Kuidas need vanemad inimesed aru ei saa, et kui ma neid suure kisaga ära püüan ajada, siis ei tasu tulla jälle mind torkima, mind ju see tatt ei häiri, miks siis neid peaks häirima? Köha aga öösel häiris küll - ei lasknud mul korralikult välja puhata.

Aga vaatamata haigusele on tagasi kodus ikka hästi tore olla - asjatamist jätkub kohe pikemaks ajaks ;-)

UPDATE: Täna siis juba viies päev silmad paistes ning rähmased ja kõigele lisaks hakkas õhtul peale paaritunnist magamist ikka väga kehva olla. Ema sai aru, et miskit on viltu ja kraadis mind ning kraadiklaas näitas 38,6 - selle peale rääkis ta midagi sellest, et organism võitleb, aga ikkagi toppis mulle miski asja tagummiku - väidetavalt rohtu, et mul oleks kergem magama jääda. Mina aga ei plaaninudki uuesti uinuda ja õigesti tegin ka, sest peale tükki aega asjatamist ja püüdu emale selgeks teha, et ma ei kavatse uuesti magada, jõudis isa koju ja siis sain isale rääkida kõiki neid muljeid, mis viimastel päevadel on olid jõudnud koguneda. Püüdsin oma jutu illustreerimiseks ka joonistada paberile koeri ja vanaisa-vanaema juures treppidest üles-alla siblimist, aga isa vaatas sellise näoga nagu ta ei saaks ikkagi mitte midagi aru. Tuju on täna aga igati kehvem, sest minu arvates see haigus läheb ainult hullemaks ja ema ei tee ka midagi, et mul lõbus ja vahva oleks, vähemalt söögiisu on tagasi ja siis püüan hea ja parema söömisega veidi paha tuju parandada.

vanavanemate juures Tõrvas!

Eile hommikul isa viis mu autoga vanaema ja vanaisa juurde Tõrva lähedale Soesaatu, õhtul tuli ema ka ja oli tore. Täna aga ema-isa istusid auto peale ja jätsid mu maha siia - see oli nii kurb!

Aga samas on siin ikka tore ka - näiteks saab puid tassida, lisaks on siin 3 toredat koera - vana koer on hea rahulik, aga kaks väikest kutsikat on väga tormakad - täna nad jooksid mu õues mitu korda pikali, lakkusid ja kriimustasid mu nägu, aga olid sellegi poolest minu jaoks väga põnevad. Kahjuks ma ei jaksa veel nendega sammu pidada ja pean veel õppima, kuidas nendega võrdne olla.