Peeter Karl

sünniaeg: 2005-06-27 12h49Z (15:49 EET)

väike langevarjuinstruktor


pildi tegi ppmotskula

Käisin ema-isaga nädalavahetusel Pärnus puhkamas. Elasime Tervise Paradiisis, kus oli eriti tore see, et saime iga päev ujumas käia. Laupäeval käisime isaga paraadi ka vaatamas. Seal olid suured masinad ning helikopterid ja lennukid lendasid üle ja palju Eesti lippe oli ja me laulsime kõik koos Eesti hümni laulu.

Tervise Paradiisis oli mängunurk ka. Sealse mängumaja mõtlesin ma kiiremas korras lennukiks ning hakkasin teistele lastele kohe õiget hüppetehnikat tutvustama.

kriimunina


pildi tegi ppmotskula

Hüppasin eile isa autost välja, aga jalg jäi uksepaku taha kinni ja ma kukkusin asfaldi peale ninuli. Nina läks kohe veriseks ja valus oli ja ma nutsin ka natuke. Aga isa pesi mu nina puhtaks ja võttis mu siis sülle ja nüüd nina enam ei valuta, aga on täitsa kriimuline. Ja igavesti suur muhk on mul ka otsa ees.

Aga arstitädi ütles täna hommikul, et ma olen täitsa terve ja võin jälle lasteaeda minna. Lasteaias on tore!

Maal. Tervist parandamas.

Ema läks Zürichisse, isa tööle ja mina vanaema juurde.

Esmaspäeval käisime isaga arsti juures. Mulle tehti jälle näpu otsa sutsti! punane täpp ja arstitädi ütles, et ma ei tohi veel lasteaeda minna. Ta andis isale mingi paberi, sellega käisime apteegis ja siis sõidutas isa mind vanaisa töö juurde. Ootasime vanaema ära ja läksime laiali.

Palavikku mul enam ei ole, rohtusid võtan korralikult ja üldiselt saan endaga päris hästi hakkama juba. Üks äpardus juhtus ka -- panin näpu kuuma pliidi peale ja näpu otsa tuli väike vill. Edaspidi olen targem.

Tegelikult ma juba ootan natuke laupäeva, sest siis tulevad ema ja isa siia ja siis on vanaema sünnipäeva puhul pidu.

Saagu valgus!


pildi tegi ppmotskula

Lülitid ei ole minu jaoks enam liiga kõrgel, ning mina ei ole valguse sisse ja välja lülitamiseks enam liiga väike.

Pildi tegi isa oma telefoniga.

Ikkagi larüngiit!

Minu esmaspäeval alanud haigus muutus eile siis päris koledaks. Nimelt kui olime emaga koos ilusasti lõunaune ära maganud, siis ärgates oli mul nii kõrge palavik ja nii kole köha, et ma olin kõikide ja kõige peale pahane. Kõrge palaviku vastu pani ema mulle pepusse küünlaid kohe mitu korda nii päeval, õhtul kui ka öösel. Igatahes vastik on see palaviku asi.

Selle kõige peale viis ema mu täna arsti juurde, arst kuulas, käskis mul endale keelt näidata, uuris kõrvu ja arvas, et ikkagi larüngiit, sest kõrvad korras, aga kurk ikkagi punetab ja turses ning köha pidi väga paha olema. Lisaks käisime ka vereproovi andmas, mis mulle sel korral eriti üldse ei meeldinud, sest tädi tegi mulle veidike haiget. Tahtsin ära joosta, aga ema arvas, et vaatame, mis värvi ikka veri on, nagu ma ei teaks, et punane. Vereproov näitas pisikest põletikku ning hemoglobiini tase oli ka madalavõitu, aga arst arvas, et ma pean nüüd hoolega tervemaks saades liha sööma ja küll siis asjad paremaks ka lähevad. Lisaks käskis ta aurutada ja palju teed juua ning kui palavikku enam ei ole, siis ka rinda ning jalataldu kreemitada.

Larüngiidi oht

Öösel ärkasin nutuga, sest nii raske oli hingata ja ajas köhima, ema arvas, et ma nagu kohe haugun, sest köha oli päris kole. Ema kraadis ka palavikku, mida küll palju ei olnud, aga piisavalt, et see lihtsalt külmetusest tekkinud köhale veidi teine varjund anda.

Arst igatahes hindas seda köha larüngiidi ohuks ning käskis jääda nädalaks koju, auru teha ja siirupit juua.