veidi tõbine taas

Tänane öö oli hästi raske, vastik köha ja nohu ei lasknud korralikult magada. Hommikul ema mõõtis mulle palaviku ja nii me jäime emaga kahekesi koju hoopis. Aga nüüd ema sunnib mind potil käima - sain aru küll, et kui mulle mähkmeid ei pandud, siis pissi hädaga pidin minema poti peale istuma ning täitsa ise läksin ka, aga see käis kuidagi nii kiirelt, et pool tuli ikka poti kõrvale.

Kaka potti!

Olen viimased paar kuud juba olnud tubli ja nõus ilusasti poti peal istuma, aga üldiselt on nii, et kui piss tulema hakkab, siis selleks hetkeks on mul kindlasti vaja jalga lasta poti pealt!

Eks ma saan aru küll, et millal ja mida sinna poti sisse peaks tegema, sest olen tugevalt kiita saanud, kui miskit poti sisse on tekkinud. Täna siis otsustasin ema veenmiseks minu arusaamadest ka ise kaka-häda tekkides ennast potile küsida. Ema arvas, et mul juba kaka püksis, aga avastades, et veel polegi, pani mind ikka potile istuma ja mina tegin oma häda korralikult ära. Sain taas tublisti kiita, seega nüüd tean, kuidas emale ka tulevikus head meelt valmistada.

Joonistama!

Ema ostis mulle toolid ja laua, et ma saaksin joonistada. Täna panime need koos kokku ka, mina küll arvasin, et ema ehitab maja - püüdsin ise ka kruvisid paika panna ja klopsida neid puutükke üksteise külge, aga emal tuli see palju paremini välja ja nüüd on mul sellised toolid ja laud oma toas! Kaks tooli on selle jaoks, et ma saaksin sõpru ka oma toas vastu võtta.

Arstilkäik

Isa tuli mulle täna lõunauinaku lõpupoole lasteaeda järele. Panime riidesse (ma ikka ise aitasin ka, sest ilmselt oli isal mingi põnev plaan) ja siis me sõitsime ühte suurde majja, kus oli palju lapsi ja valgetes riietes tädisid. Isa ütles, et need tädid on arstid. Üks vaatas mind üle ja saatis siis teise juurde. See teine tädi oli hästi naljakas: ta lasi isal mu käised üles käärida, tegi mu käte peale pastakaga rea täppe, tilgutas täppide kõrvale mingeid vedelikke (iga täpi juurde eraldi pisikesest purgist) ja siis torkis mind pisikeste nõeltega nende täppide koha pealt. Valus ei olnud, aga natuke kõdi oli ja hästi põnev, sest ma ei saanud päris täpselt aru, miks see kõik vajalik on. Siis sain natuke aega mööda koridore joosta (head pikad koridorid olid) ja liumäest alla lasta ja siis vaatas arstitädi mind uuesti ja ütles, et kõik on kõige paremas korras. Siis läksime isaga õue (isa tahtis mul trepist alla tulles käest kinni võtta, aga ma ütlesin talle, et ma tulen ISE) ja siis tuli ema ja viis mu koju. Kodus võtsin oma pastaka ja joonistasin oma käe peale veel täppe juurde.

Ujumine

Täna käisime ema ja isaga Keilas ujumas. Kõigepealt ujusime ühes hästi suures ja soojas vannis, kus oli palju mänguasju ja veel rohkem lapsi (ema ütles, et see on lastebassein). Mina avastasin, et kui basseini serva peale ronida, siis saab sealt PLÄRAKI vette hüpata. See oli väga vahva.

Siis märkasin, et seal on üks teine, palju suurem, bassein ka. Aga kui ma sinna hüpata tahtsin, siis hakkasid ema ja isa imelikult käituma. Lõpuks läks isa suure basseini sisse ja siis ma hüppasin ja vesi oli KÜLLLLMM ja sügav, aga isa hoidis mind üleval ja minul käisid muudkui vaprusevärinad mööda selga üles-alla ja siis ma hüppasin hiljem paar korda veel. Lõpuks hakkas jahe ja siis ma võtsin isal käest kinni ja läksin sooja basseini tagasi.

Vahepeal viis ema mind kõige väiksemasse ja soojemasse basseini, aga see ei olnudki bassein, vaid vann. Mullivann, ütles ema. Mina ei saa suurtest inimestest üldse aru — miks peavad mõned vannid basseinid olema, aga mitte kõik?

Ja siis ronisime isaga ühest trepist üles ja isa võttis mu sülle ja me sõitsime mingit sinkavinka toru mööda alla tagasi. See oli natuke naljakas, aga natuke hirmus kah.

Mehed omavahel

Juba kaks hommikut järjest olen kohe pärast voodist välja pääsemist kõik toad läbi otsinud ja emmet hüüdnud, aga ta on kuskile ära kadunud. Täna näidati telekast ühte kohta, kus oli palju tuld purskavaid mägesid ning jääd ja lund, ja isa ütles, et see on see koht, kus ema praegu on. Vaatasin hoolega, aga mina küll emmet ei näinud.

Kui isa mulle õhtul lasteaeda järele tuleb, siis tuleb talle näidata, mida kõike ma päeva jooksul teinud olen — ja siis me läheme koju ja teeme seal igasuguseid asju. Eile näiteks näitas isa mulle, kuidas vastu seina visatud pall tagasi põrkab. Selle jätsin kohe meelde kui kasuliku nipi: nüüd saan ka siis, kui keegi minuga parajasti tegeleda ei viitsi, seinaga palli mängida. Täna õhtul aga mõnulesin pikalt vannis.

Tegelikult võiks isa hakatagi mulle vähemalt korra nädalas ise lasteaeda järele tulema. Siis saan mina õhtul temaga pikemalt mängida ja ema saab oma asju teha :)

Katarina võõrustamine ja muidu ka tubli!

Eile õhtust kuni täna lõunani oli meil Katarina külas. Ma püüdsin temaga mängida, aga ta on alles tita ja ta ei olnud eriti nõus minuga kaasa lööma, istus enamiku ajast ühe koha peal ja vaatas, kuidas mina ringi jooksin. Püüdsin tal ka käest kinni võtta ja endaga kaasa kutsuda, aga see ei aidanud. Lisaks sai Katarina väga kurjaks, kui ma teda kallistamas käisin või siis püüdsin temaga mänguasju vahetada. Muidu oli aga kõige naljakam meil siis, kui Katarina oli reisivoodis ja me saime läbi võre üksteisega suhelda ja pätsida - ta vist muidu kartis mind veidi.

Muidu olen aga ka tubli, nimelt olen ema parema arusaamise huvides püüdnud hakata asju kahe sõna kaupa kirjeldama, nagu tihti püüan öelda "isa auto" või "emme auto", täna siis lisasin ema rõõmuks "tädi suusa" ja "poiss joose". Täna näitasin oma tublidust ka sellega, et tõin kaks korda vabatahtlikult pissipoti, aga sinna peale pissimiseks ja kakamiseks istusin ikkagi riietega, ema jaole jõudes oli minul aga juba häda tehtud. Eks ma püüan ikka iga päevaga asjalikumaks saada, aga üks asi hirmutab mind ikka ka - nimelt televiisorist näidatakse tihti selliseid hirmutavaid asju, mida mina kardan, nt täna oli vahva lennukite film, aga seal vahepeal onu ja tädi ronisid tiiva peale ja siis ma hakkasin kartma, et nad kukuvad alla. Samuti ei meeldi mulle see, kui keegi nutab televiisoris - see on nii kurb ja kui autod kokku põrkavad, siis käin ikka ka ema käest lohutust otsimas.