Arstilkäik

Isa tuli mulle täna lõunauinaku lõpupoole lasteaeda järele. Panime riidesse (ma ikka ise aitasin ka, sest ilmselt oli isal mingi põnev plaan) ja siis me sõitsime ühte suurde majja, kus oli palju lapsi ja valgetes riietes tädisid. Isa ütles, et need tädid on arstid. Üks vaatas mind üle ja saatis siis teise juurde. See teine tädi oli hästi naljakas: ta lasi isal mu käised üles käärida, tegi mu käte peale pastakaga rea täppe, tilgutas täppide kõrvale mingeid vedelikke (iga täpi juurde eraldi pisikesest purgist) ja siis torkis mind pisikeste nõeltega nende täppide koha pealt. Valus ei olnud, aga natuke kõdi oli ja hästi põnev, sest ma ei saanud päris täpselt aru, miks see kõik vajalik on. Siis sain natuke aega mööda koridore joosta (head pikad koridorid olid) ja liumäest alla lasta ja siis vaatas arstitädi mind uuesti ja ütles, et kõik on kõige paremas korras. Siis läksime isaga õue (isa tahtis mul trepist alla tulles käest kinni võtta, aga ma ütlesin talle, et ma tulen ISE) ja siis tuli ema ja viis mu koju. Kodus võtsin oma pastaka ja joonistasin oma käe peale veel täppe juurde.