OI-OI-OI! Head uut aastat kõigile!

Vaatamata sellele, et me emaga mõlemad köhime ja tatistame, võttis isa meid eile ikkagi külla kaasa, kus oli palju onusid-tädisid ning Riine ja Katarina. Lõpuks ometi leidus keegi, kes mind ka taga ajas. Kui siiani pidin mina suuremaid lapsi, eelkõige Rikot taga ajama, sest tema liikumiskiirus oli minu jaoks kättesaamatu, siis eile Katarina püüdis mulle igale poole järgi roomata. Tema nimelt veel ei jookse, seega sain mina eest ära joosta.

Seal külas oli see ka hästi tore, et sai ise laua pealt kommi ja krõpse käia nosimas ja keegi ei keelanud ka.

Siis kui mina olin juba mitu korda jõudnud hästi ära väsida, aga mingi seletamatu ootusärevuse tõttu magama ei olnud raatsinud jääda, hakkasid kõik järsku korraga riide panema. Mind pandi ka paksudesse vammustesse ja viidi õue lume sisse mängima, mis oli igati tore ettevõtmine. Aga siis hakkasid järsku käima kõvad paugud igal pool ümberringi ja ma ehmatasin esialgu veidi ära. Ema võttis mu sülle ja näitas siis, et need paugud tähendasid ilusaid tulevärke taevas. Oi-oi-oi, kui tore see oli, kõik kõmises taevas ja kohati oli kohe hästi mitut värvi valgust ja kõik sädeles ja siis kõik soovisid head uut aastat. Ega ma täpselt ei tea, mis asi see uus aasta on, aga vist midagi hästi toredat, sest onud-tädid lõid klaase kokku ja rõõmustasid seejuures.

Seega kõigile minu poolt ka: HEAD UUT AASTAT!