Mulli ajamisest

Eile õhtul käisin taas vannis ja näitasin isale, mida ma kõike teha oskan. Näiteks šampoonipudeleid lahti korkida. Isa rääkis küll, et šampooni pole mõistlik suhu panna, aga ma arvasin, et ta ajab mulle mingit mulli.

Aga ei -- mullid tulid hoopis minu suust, kuni ma selle jäleda maitsega plöga lõpuks välja sain sülitatud.

Värvinädal

Täna oli meil lasteaias kollase värvi päev. Homme on roheline; ideeliselt võiksin ma ju samade pükstega minna -- triipu näete? -- aga ema pani mulle juba teised püksid valmis.

ninakriim

Nüüd olen juba mitu päeva lasteaias käinud ja lisaks vesisele ninale õnnestus täna selle ninaga ka asfalti künda ;-) Lisaks olen lasteaias sellised asjad ära õppinud nagu teiste laste hammustamine ja tati pritsides puristamine. Ronimises olen ka julgemaks muutunud, aga pissipott ei meeldi mulle ikka veel eriti - lasteaias ma võin ju selle peal mingi aja istuda, aga kodus ei ole ma nõus seal isegi istuma.

Taas arsti juures

Täna siis käisime taas arstil, kuigi see vastik pulk, mida mulle kaenlaauku topitakse näitab endiselt ema väitel palavikku...

Arst ei rääkinud ei mulle ega emale midagi tarka, saatis meid uuesti sinna põnevate aparaatidega tuppa, kus mingi tädi mu näpust punast vedelikku välja pigistas ja siis igasuguseid nuppe klõbistas. Tagasi arsti kabinetis räägiti, et see "vereanalüüsi tulemus" on taas korras ning midagi hullu minu sees ei pidavat toimuma.

Esmaspäevaks kutsus aga arstitädi mind tagasi endale külla ja ma lähen hea meelega, sest seal on koridoris vahva mängunurk ning arsti kabinetis selline tore hüppamise loomake ja üldse on seal kõik väga lahked mu vastu ;-)

Seiklused kahe haiguse vahel!

Olen taas haige, kuigi ma ise sellest tegelikult üldse aru ei saa. Enesetunne on hea ja vastik tilkuv nina ei tilgu ka enam, aga ema väidab, et mul on palavik ning ma ei saa seetõttu õue ega lasteaeda minna.

Kui ma veel eelmisel nädalal haige olin, siis oli lõpuks juba nii igav, et ma lihtsalt pidin endale miskit põnevat tegevust otsima. Näiteks leidsin ma riiulilt ühe vahva laulva kaardi, mis mulle hästi palju nalja tegi.

Jõulukingituseks sain aga vahva hommikumantli, millega mul lastakse peale vanni (haiguse ajal mind kahjuks eriti vanni ei lastud) ringi joosta ning siis saab igasuguseid lollusi tehtud...


Õnneks sain ikka eelmise nädala lõpuks ikka terveks ja siis ema-isa viisid mind juuksurisse ja sain ühtlasi ka Järve Selveris ringi mütata...





Samal õhtul käisime üle pika aja ka Kirkel külas, kus oli palju ruumi jooksmiseks ning lõbus nagu alati.


Igatahes loodan taas terveks saada ning siis taas ringi seigelda.

arstil käidud

Pika haigusperioodi tulemina viis ema mu täna arsti juurde. Arstitädi vaatas mu kurku, kõrvasid ja kuulas ja arvas, et ma hakkan paranema, sest miskit hullu ta ei leidnud.

Lisaks sain kiita, et olen üks tegus, julge ja hakkaja poiss ja siis veel rääkis emale midagi minu uneseikluste kohta, et ma "indigo" lapsed magavadki vähem - mida iganes see tähendas. Aga ma pole ju teile veel kirja pannudki, kuidas ma öösiti ringi rändan - nimelt juba kaks ööd olen avastanud, et nii tore on keset ööd u 3-4 vahel üles ärgata ja siis hakata mööda tube ringi müttama - ema püüab mind küll kogu aeg magama tagasi suunata, aga tal ei ole see kummalgi ööl enne 2 tunni möödumist õnnestunud. Täna öösel ta millegipärast keeras voodi ümber nii, et ma enam ei saanud sealt augu kaudu ise välja ronida ja see mulle kohe üldse ei meeldinud - ma kohe röökisin hästi kõvasti, aga kahjuks ema jäi endale kindlaks ja ei lasknud mind voodist välja.

Arst kaalus-mõõtis mind ka ja selgus, et ma pole üldse eriti kosunud, 84 cm ja 11,5 kg olen vaid ehk umbes samas suuruses juba viimased 6 kuud.

1,5 aastaselt sõnavara

Kaardistasime siis veidike, et milliseid emale-isale arusaadavaid sõnu ma kasutan ja nimekiri sai selline.

Kindel on see, et tegelikkuses ei ole palju sõnu vaja ja üleliigselt lauseid pole ka mõtet moodustada, niikuinii nad saavad minust aru, kui ma piisavalt kätega juurde vehin. Pealegi võib osadel sõnadel jätta ju eest ära kaashäälikud, et saaks kiiremini oma mõtted edastatud.

Sõnavara kasvab ikka igal nädalal paari sõna võrra viimasel paaril kuul, enimkasutatavad on:
anna - kõikide soovide väljendamiseks, nt kui tahan midagi endale või tahan midagi teha, viisakas nõudmine on samade asjade puhul "aitähh", kui "anna" ei mõju
alli-alli - siis kui vaja kallistada
poiss - see käib mul nii enda kui teiste poiste kohta
tita - see käib mul roomavate laste kohta
emm
iss
kass - täna tekkis just konflikt, sest tass muutus ka kassiks ;-)
avto - alguses kõlas rohkem nagu auss, aga nüüd juba "auto" moodi
kiiga - siis tahan ema või isa jala otsas kiikuda
paa-paa - vanaema õpetas selgeks, et pliit tuline, aga nüüd on "paa-paa" iga küünlaleek ja lõke, isegi, kui telekas näidatakse ;-)
aia - siis soovin saia
ämm-ämm - kui kõht väga tühi on
uua - selle nõudmisega koos toon tavaliselt ka kruusi, et enda nõudmine ikka selgeks teha
auh-auh - koer ei ole ma veel kordagi öelnud, kuigi tean täpselt, et koer on see loom tegelikkuses
allo - telefon, aga ka siis, kui kuskil kellegi mobiil heliseb
ing - need on siis kõik jalanõud, k.a sussid, saapad, kingad
amp - ehk lamp
õue - nii siis kui tahan minna õue, kui ka siis kui tahan aknast vaadata õue
alla - see tähendab hetkel kõikvõimalikku asukoha muutust, et kas nt aknalaua peale või seal maha, kas sülle või sealt ära jne
ennuk - ehk siis lennuk
kinni
ala või kall ehk siis kala

ja täna tegin emale kõdd-kõdd ka, kuigi isa ütles, et see on kõdi-kõdi!

OI-OI-OI! Head uut aastat kõigile!

Vaatamata sellele, et me emaga mõlemad köhime ja tatistame, võttis isa meid eile ikkagi külla kaasa, kus oli palju onusid-tädisid ning Riine ja Katarina. Lõpuks ometi leidus keegi, kes mind ka taga ajas. Kui siiani pidin mina suuremaid lapsi, eelkõige Rikot taga ajama, sest tema liikumiskiirus oli minu jaoks kättesaamatu, siis eile Katarina püüdis mulle igale poole järgi roomata. Tema nimelt veel ei jookse, seega sain mina eest ära joosta.

Seal külas oli see ka hästi tore, et sai ise laua pealt kommi ja krõpse käia nosimas ja keegi ei keelanud ka.

Siis kui mina olin juba mitu korda jõudnud hästi ära väsida, aga mingi seletamatu ootusärevuse tõttu magama ei olnud raatsinud jääda, hakkasid kõik järsku korraga riide panema. Mind pandi ka paksudesse vammustesse ja viidi õue lume sisse mängima, mis oli igati tore ettevõtmine. Aga siis hakkasid järsku käima kõvad paugud igal pool ümberringi ja ma ehmatasin esialgu veidi ära. Ema võttis mu sülle ja näitas siis, et need paugud tähendasid ilusaid tulevärke taevas. Oi-oi-oi, kui tore see oli, kõik kõmises taevas ja kohati oli kohe hästi mitut värvi valgust ja kõik sädeles ja siis kõik soovisid head uut aastat. Ega ma täpselt ei tea, mis asi see uus aasta on, aga vist midagi hästi toredat, sest onud-tädid lõid klaase kokku ja rõõmustasid seejuures.

Seega kõigile minu poolt ka: HEAD UUT AASTAT!