Mehed omavahel. Jälle.

Eile hommikul tegi isa mulle putru ja viis mind siis tädi Tiina juurde nagu ikka, aga õhtul ei tulnudki ema mulle järele. Hoopis isa tuli. Mul olid kõik mängud ja telekavaatamised alles pooleli, nii et ma ei tahtnud esialgu minema hakata ja riidessepaneku käigus andsin Tiinale ja isale ka kiire, kuid valjuhäälse ülevaate sellest, mida ma sellest kõigest arvan.

Kodus aga läks elu jälle lõbusaks. Isa viitsis minuga palli taguda ning andis vahepeal isegi oma võtmed minu kätte. Aru ma ei saa, mismoodi ta nendega uksed lahti saab -- tal on neid nii pagana palju ja mitte ükski lukuauku ei lähe. Isa seletas küll midagi, et hambad allapoole ja hambad allapoole, aga ma ei saanud sellest jutust päris täpselt aru.

Mängimise käigus läks kõht tühjaks. Lasin isal end kööki toimetada, pistsin hommikuse pudru ülejäägi pintslisse ja läksin seejärel ära voodisse. Esialgu vigisesin ja jaurasin igaks juhuks natuke, aga -- nagu arvata oligi -- ei teinud isa sellest suurt välja ning siis ma otsustasin mitte aega raisata, vaid magama jääda.

Hommikul suts peale seitset pilt ette, kaks saiaviilu kõhtu, riided selga ja lasteaeda. Ja oma ärakadunud võtmed leidsin ka kapist üles. Ilmselt tuleb täna taas tegus päev.

Hakkaja tüüp

Neljapäeva hommikul ärkasin selle peale, et ema hakkas tööle minema. Mitte et see mulle väga meeldinuks (tegelikult võiksid mõlemad vanemad kogu aeg kodus olla, kui nad just minuga koos kuhugi välja ei lähe), aga... isa oli koju tagasi tulnud! Hurraa!

Kasutasin kohe võimalust, ronisin isale sülle ja rääkisin talle ära, mida kõike ma vahepeal teinud olin. Siis tegi isa mulle putru ning ma sain võimaluse oma uusi oskusi näidata -- näiteks küsisin juua ja kui isa mulle piima kallas, siis "aitäh" ütlemise koha peal noogutasin tähtsalt peaga. Isa oli minuga silmnähtavalt rahul ja mis kõige toredam, ta viitsis minuga ka pärast sööki päris usinasti tegeleda.

Aga siis võttis isa oma arvuti ja ütles, et tal on vaja üks kiire asi kindlasti hommikul ära teha. Ma tean ta "kiireid asju" küll -- nagunii kavatses jälle tundideks töösse sukelduda. Hiilisin tasakesi ligi ja lõin läpaka kaane plaksti kinni. Aga isa rääkis ikka, et üks kiire asi tahab tegemist, ning läks arvutiga ära kööki. Ta vist arvab ikka veel, et see hädine aedik köögiukse ees mind peab. Ronisin vaikselt üle, aga siis jäi vist jalg kuhugi kinni: kukkusin kolksti köögi põrandale ja sain nina veriseks. Pisar tuli korraks ka silma, aga isa pühkis nii nina- kui silmaalused puhtaks ja kuivaks ja siis oli jälle kõik korras. Kusjuures ta tegigi ainult ühe kiire tööasja (või mida iganes, ega ma päris täpselt ei näinud) ja tuli minuga tuppa mängima.

Kella 11 paiku tuli tädi Tiina mulle järele ja viis mind enda juurde. Kõige toredam oli see, et mul lubati klaverit mängida. Tädi Tiina pärast kiitis isale, et ma olevat ikka väga tubli olnud: teised lapsed olevat rohkem klimberdanud, aga mina vajutasin klaveri klahve ühekaupa ja kuulasin, mis häält erinevad klahvid teevad. Paar tundi magasin kah ja õhtul tuli isa mulle järele.

Arvasin, et läheme koju, aga ei -- ta sõidutas mind hoopis vanaema-vanaisa juurde. Magada ma autos ei raatsinud, nuiasin isalt muudkui küpsiseid ja ootasin, et see sõit juba ükskord otsa saaks. Peaaegu lõpuni kannatasin ilusti välja, aga siis hakkas palav ja paha ja kõht kippus ka tühjaks -- ega need küpsised mingi õige söök ikka ei ole. Õnneks jõudsime Türile just veidi enne seda, kui jonn minust tugevamaks oleks kasvanud. Vanaema oli kartulit-kastet teinud ja siis me saime isaga koos kohe kõhud täis süüa.

Isa läks ise varsti minema -- rääkis midagi koolist -- aga mina hakkasin koos vanaisaga igasugu asju tegema.

Kokkuvõttes võib öelda, et oli tegus päev. Üks on igatahes kindel -- mina suudan endale igal pool põnevat tegevust leida. Olen kord juba selline hakkamasaaja tüüp.

areng vajalik

Täna siis selgus lasteaias, et ma ikkagi ei ole nii tubli poiss nagu tädi Angelika on emale rääkinud. Nimelt ei armasta ma pissipotti ja seda ma ka lasteaias valjuhäälselt püüdsin kõigile selgeks teha. Ema sai õhtul tädi Tiiu käest noomida, et mind tuleb kodus hakata hoolega poti peale harjutama, sest muidu ma röögin täiesti ilma põhjuseta, kui mind lasteaias potile istuma pannakse. Tädi Angelika küll kinnitas, et nii hull see asi pole, sest eks ma ju tegelikult eile olin nõus veidike potil ka istuma, aga eks ema vist hakkab mind nüüd potitama. Mina ei saa aru, milleks ikka on vajalik selle asjanduse peal istuda ilma riieteta, ema räägib küll, et sinna poti sisse peab pissima, aga milleks, ma ei saa aru...

Õhtul käisime Lauril külas ja siis selgus, et kuigi Laur on minust mitu kuud noorem, siis tegelikkuses on ta sama tubli ja lisaks ütleb tema ilusasti "aitäh" ja oskab juba suure poti sisse pissida. Aga Lauriga koos oli nii vahva mööda nende pere suurt elamist ringi tormata ja kiljuda üksteise võidu.

Elamusterohke päev

Eile ja üleeile käisin taas ilusasti pika päeva lasteaias. Kasvataja ja veel üks ema kinnitasid küll emale, et kõik on väga korras ja ma pidavat ikka täiesti lasteaiapoiss olema, aga ema vist ikka muretseb. Eks mul ole ju hommikuti kurb ka, kui ta mind lasteaeda viib ja ise ära läheb. Samas igal hommikul, kui mul kurb on, siis tuleb meie rühma kõige suurem poiss Siim ja püüab mind lohutada - Siim on minust üle aasta vanem ja tema oskab teha igasuguseid põnevaid asju, mida minul on vaja veel õppida.

Igatahes eile ma sõin korralikult kõik portsud ära, mida mulle anti, käisin õues koos teistega müramas ning magasin väikese pausiga terve selle lõunaune aja ära. Olin vapper ja sain kasvatajalt kiita. Peale lasteaeda läksime aga emaga koos tädi Kailile ja Kirkele külla. Seal sain niikaua kui Kirke veel magas, tema mänguasjadega mängida ja siis võeti meid mõlemaid riidest lahti ja pandi vanni - ja lisaks anti kätte värvipotsikud. Saime hoolega mökerdada nii pabereid kui ka iseendid. Igatahes püüdsime teha nii jala-kui ka käejälgi, aga enamasti plötserdasime niisama. Mina mässerdasin osa värvist endale ikka suhu ka!

Pärast sõime veel hoolega puuvilju ja eriti mandariine ning väsimuse saabudes tulime emaga koju ära.

Kodus jaksasin ikka veidi aega veel mürgeldada, püüdsin Reymole oma päeva seiklusi ka rääkida ja temaga veidi palli mängida, aga ema pani mind ikkagi voodisse ära. Elamusi oli päeva jooksul palju olnud ja seetõttu ei tahtnud uni saabuda - kõht ka vist veidike valutas. Igatahes ärkasin selle peale, et ema viis mu vannituppa pesema, sest ma olin uinumise käigus suutnud ennast täis oksendada - oli see siis nüüd see väv või mandariinid või nende koosmõju, aga igatahes oksendama ajas mind selle öö jooksul veel korra ja ema muudkui jooksis ja küüris ja mina ei saanud üldse magada. Mind ennast see väga ei häirinud, sest peale oksendamist hakkas kergem ja ma oleks meelsasti kohe uuesti magama jäänud. Igatahes täna tundub, et oli vist ikka mingi asjade koosmõju, mida sisse sõin ja kehvast tervisest ei ole veel märkegi.