Ikkagi larüngiit!

Minu esmaspäeval alanud haigus muutus eile siis päris koledaks. Nimelt kui olime emaga koos ilusasti lõunaune ära maganud, siis ärgates oli mul nii kõrge palavik ja nii kole köha, et ma olin kõikide ja kõige peale pahane. Kõrge palaviku vastu pani ema mulle pepusse küünlaid kohe mitu korda nii päeval, õhtul kui ka öösel. Igatahes vastik on see palaviku asi.

Selle kõige peale viis ema mu täna arsti juurde, arst kuulas, käskis mul endale keelt näidata, uuris kõrvu ja arvas, et ikkagi larüngiit, sest kõrvad korras, aga kurk ikkagi punetab ja turses ning köha pidi väga paha olema. Lisaks käisime ka vereproovi andmas, mis mulle sel korral eriti üldse ei meeldinud, sest tädi tegi mulle veidike haiget. Tahtsin ära joosta, aga ema arvas, et vaatame, mis värvi ikka veri on, nagu ma ei teaks, et punane. Vereproov näitas pisikest põletikku ning hemoglobiini tase oli ka madalavõitu, aga arst arvas, et ma pean nüüd hoolega tervemaks saades liha sööma ja küll siis asjad paremaks ka lähevad. Lisaks käskis ta aurutada ja palju teed juua ning kui palavikku enam ei ole, siis ka rinda ning jalataldu kreemitada.