jonn ja nälg käsikäes

Nii eilse kui tänase lõunasöögi olen otsustanud jonnimise tõttu ära jätta. Tegelikult olen ikka iga päev veidikene tõrkunud söömistega, nt teisipäeval keeldusin pärastlõunasest piimast ja korraldasin emale skandaali, samas õhtul Kristi juures olin taas rõõmsameelne külaline.

Täna ma võtsin jonnimise temaatika kõige tõsisemalt ette, sest uni hakkas ka peale tulema ja siis ema andis mulle ainult tavapärast soolast püreed ja mitte-eriti-magusat teed pakkus ka, mulle see aga ei sobinud ja siis röökisin vahelduva eduga tund aega! Siis mängis isa minuga veidike, ema püüdis rinda pakkuda (millest muidugi keeldusin, sest tavaliselt sel ajal ju ei ole piimasöögi aeg), peaaegu hakkasin suurest väsimusest magama jääma, aga õnneks meenus, et mul ju ikkagi veel nälg ja röökisin veel pool tunnikest (ema püüdis mulle taas seda püreed pakkuda, aga selle maitse ei olnud vahepeal paremaks läinud, ma täitsa proovisin). Igatahes kell 4 (söögiaeg tavaliselt kell 2) loobusin võitlemisest ja mekkisin veidi rinnapiima ning otsustasin magama jääda, und jätkus kogu selle jama peale tervelt 2,5 tunniks!