paranemas

Vaikselt hakkab enesetunne paranema, kuigi kõht on endiselt lahti ja nohu kimbutab ka. Samas täna öösel suutsin üle mitme kuu taas järjest 6 tundi magada, eks oma osa oli ka selles, et ema mulle eile õhtul öö-putru andis - kõht oli paremini täis ja sain rahulikumalt uneleda. Täna aga ehmatasin ennast kohe nutma, kui vanaisa mul külas käis - kuidagi nii võõras mees oli järsku minuga rääkimas ja ema polnud ka parasjagu vaateulatuses. Hiljem ema sülest püüdsin ikka hoolega meelde jätta seda nägu, sest ta tegi mulle nalja ja suhtles lahkel meelel, eks paistab, kas järgmisel korral on meeles?