ja ta tuli!!!

Minu esimene HAMMAS - lõpuks ongi leidnud tee igemest välja. Juba üle nädala olen igati märku andnud, et kohe-kohe tuleb, nädalavahetusel paar ööd muutusid ikka väga rahutuks, õnneks ema nõustus mulle tihedamini süüa andma. Pühapäeval tädi veel vaatas asjatundliku pilguga mu igemeid ja arvas, et läheb veel aega, siis sügeles ikka küll. Eile oli juba suurem sügelemine möödas ja ma sain mõnuga magada nii öösel kui ka pikalt päeval ja täna ongi juba all keskel terav serv tunda!