Laupäeval ja pühapäeval oli kohe palju sebimist. Reedel olin oma nohu-köhaga arstil käinud ja seal selgus, et mul on kurk veidi punane, seega rahva sekka mind eriti ei lubatud ja siis käisidki ema-isa laupäeva õhtul kahekesi pidutsemas ning mind jäeti vanaema ja vanaisaga koju. Tegelikult oli see päris tore vaheldus, sest vanaema viitsis minuga koos põrandal mängida ja kordamööda vanaisaga hellitasid nad mind süles ka. Oli nii tore, et ma isegi ei tahtnud selle õhtu jooksul eriti magada. Vahepeal käis ema kodus mulle süüa andmas, aga kuna olen juba suur poiss, siis viimase õhtuse söögi sõin ilusasti lutipudelist. Pudelist tuli piima kohe korraga nii palju, et vahepeal tahtsid krooksud vägisi mu söömist segada, aga vanaema aitas nendel krooksudel välja tulla ja mina sain isukalt kõhu täis süüa.
Öösel magasin korralikult ja isegi pühapäevahommikustest puurimise müradest ei lasknud ennast häirida. Aga siis võtsid ema-isa mind kaasa, kui nad oma peopaika koristama läksid. Nägin ka need suured kõledad ruumid ära - uudistamist oli kohe palju, aga kahjuks oli seal päris külm, mistõttu pidin enamiku ajast rahva sebimist oma paksu jope seest kiikama. Õhtuks olin nendest suurtest seiklustest päris väsinud ja kuna igemed teevad ka omajagu valu, siis oli söömisega raskusi, viimane õhtune söök ei istunud kohe kuidagi. Püüdsin karjumisega märku anda, et kui paha mul olla on, aga ema ikka toppis süüa! Lõpuks nad siis isaga kordamööda jalutasid minuga, kuni olin nii väsinud, et otsustasin ikkagi veidike süüa ja ööd magama jääda.
Muidu oleks elu päris tore, aga kõht kipub ka viimastel päevadel lahti olema lisaks nendele sügelevatele igemetele :-(
