Haige

Teisipäeval viis ema mu arsti juurde, sest tema arvates olen ma liiga pikka aega köhinud. Mulle seal igati meeldis, sest seal sai mängida ja arstitädi käskis endale keelt näidata ning kõdistas mind mingi toruga kõhu pealt ja üldse oli kõik igati vahva. Lisaks arvas arstitädi, et mul peaksid kõrvad valutama, aga mina ise seda ei tunne - tema aga rääkis emale tähtsa näoga, et kurk punane ja kõrvad seest punased. Igatahes ma lubasin arstitädile, et luban emal endale ninna vurstu panna ja joon siirupeid, mida ta mulle soovitas.

Täna hommikul igatahes ema mind nende juttude peale lasteaeda ei viinud, vaid viis hoopis tädi Tiina juurde. Seal oli tore nagu alati, kuid kahjuks ei jaksanud ma täna väga palju Jakobiga võidu joosta, vaid pigem istusin tädi Tiina süles ja tema rääkis midagi sellest, et mul on palavik. See palavik vist on mingi murelik asi, sest tädi Tiina, kes kunagi minu sealoleku ajal emale ei helista, helistas ja rääkis isegi emale, et Peetril on palavik. Ema-isa olid kuidagi õhtul koju jõudes ka murelikud, kuigi mul ju eriti viga ei ole, väsinud olen lihtsalt. Igatahes sundis ema mind ikkagi istuma paigal tükk aega, et ta saaks mind selle vastiku kraadiklaasiga piinata. Ma ütlesin küll, et valus on, aga tema ikka käskis istuda, kuni piiksud tulid ja siis näitas mulle, et kraadiklaasil olid numbrid peal, sellised: 39,35. Seda vist ikka palju, sest ema pani mulle pepusse mingi rohu ja ütles, et see aitab palavikku alla saada. Nüüd aga ei suuda ma kuidagi kogu selle asja peale rahulikult magadagi, nii raske on.