Seoses ema töölkäimisega pean nüüd mina ka iseseisvamaks kasvama. Omaette mängida ja asjatada oskasin ma enne ka, aga nüüd vaikselt harjutan ise lusika ja kahvliga söömist (palju lihtsamini saab muidugi peoga kausist sööki suhu ajada, aga ema sunnib ikka lusikat kasutama), olen ära õppinud ka kruusist joomise ning kui ema kutsub mind, et vanni või õue minna, siis püüan riietumisele omalt poolt igati kaasa aidata (st ei jonni, et mind riietatakse ja jalanõud toon oma maitse järgi ema kätte).
Lisaks meeldib mulle ema abistada koristamisel, eriti vahva on pisikese toluimejaga mööda põrandat lohistada, täna püüdsin suure tolmuimeja voolikut ka kasutada, aga see osutus liiga keerukaks.
Kui aga emal on kindlasti vaja kontorisse minna, siis viib ta mu tädi Tiina juurde Jakobiga mängima, seal on alati vahva, sest lubatakse ringi joosta ja suured poisid näitavad igasuguseid põnevaid lollusi. Täna viis ema mu aga hoopis kuskile, kus oli teisi väikeseid lapsi ka ja jättis mu sinna mitmeks tunniks mängima, ise rääkis, et hakkangi nüüd seal käima, et lasteaiaks harjutada. Mulle see sobib igati, sest põnevaid mänguasju ja jooksuruumi seal jätkus ja üks tore tädi andis mulle banaani süüa ja tegeles meiega - tantsisime ja laulsime, igati väärt koht oli.
P.S Seda, et ma suur ja tubli olen, püüdsin eile emale ja tädi Kailile ka näidata läbi selle, et tahtsin igati Kirket endaga mängima meelitada, püüdsin tal käest kinni võttes ka teda püsti aidata, aga millegipärast Kirke ei võtnud eriti vedu ja siis ma pigem katsetasin tema moodi põrandal kõhutamist, aga see oli igav.
